Eesti idufirmad genereerisid 2025. aasta esimesel poolel 2,4 miljardi euro suuruse käibe. Üle 1500 ettevõtte, ligi 5 korda rohkem idufirmasid per capita kui Euroopa keskmisel. Need on numbrid, mis panevad Eesti tehnoloogiasektori suurusjärku, mis pole proportsionaalne meie rahvaarvuga.

Kuidas me siia jõudsime. Lugu algab Skype’ist. Microsoft ostis Skype’i 2011. aastal 8,5 miljardi dollari eest. Osa raha ja palju inimkapitali jäi Eestisse. Taavet Hinrikus, Skype’i esimene töötaja, asutas TransferWise’i (nüüd Wise), mis on täna üle 5 miljardi dollari väärt. Bolt’i taha läks 2,3 miljardit dollarit rahastust. Veriff, Pipedrive ja mitmed teised on ehitanud globaalseid tooteid Tallinnast.

See teise laine lugu, et üks edukas idufirma sünnitab teised, pole unikaalne. Aga Eesti on ehitanud kultuuri, kus see on süsteem, mitte juhuslikkus.

Mis praegu toimub. 2026. aasta alguses valmistub turg suureks üleminekuks. AI-tööriistad on muutunud taskust kättesaadavaks. See on viinud selleni, et iga olemasolev tarkvaratoode peab kaitsma end AI-natiivse konkurendi eest. Eesti idufirmad teavad seda. Nende hulgas on neid, kes ehitavad AI-põhiseid tööriistu automatiseerimiseks, finantsinnovatsiooniks, puhastehnoloogiaks ja digituvastuseks. Veriff, mis tegeleb isikutuvastusega, on üks Euroopa juhtivaid AI-firmasid selles valdkonnas.

Mis on riskid. Esimene risk on talendinappus. 1,36 miljoni rahvaarvuga riik saab koolitada välja ainult piiratud arvu inseneri, tootejuhti, müügiinimest. Eesti idufirmad ehitavad seda täis välismaise talendi ja diasporaaga, aga see on habras.

Teine risk on kapitaliga. Euroopa venture-turg on olnud keeruline alates 2022. aastast. Väärtused on langenud, investorid on ettevaatlikumad, exit-teekond on aeglustunud. Eesti ettevõtted, kes olid 2021.-22. aastal suurte raundide peal, peavad nüüd ümber kalibreerima. Mõned seda oskavad, mõned kukuvad.

Kolmas risk on struktuurne. Skype’i alumni-põlvkond on täna 45-55 aastat vana. Nemad on teinud Wise’i, Bolt’i, Pipedrive’i. Kuidas näeb välja järgmise põlvkonna asutajate vool? Kui meil on 2040. aastal veel tugev tehnoloogiaökosüsteem, siis peab praegu 25-35-aastastele ettevõtjatele olema piisavalt mentorlust, kapitali ja võimalust.

Mis on võimalused. Eesti digiriik on ikkagi maailmatasemel. E-residentsus, digitaalne isikutuvastus, kodanikuregistrid, need pole ainult ühiskondlik mugavus, vaid nad on ka ettevõtluskeskkonna eelised. Ettevõtjale, kes ei taha administratiivkoormuses uppuda, on Eesti endiselt üks Euroopa efektiivsemaid asukohti.

Teine võimalus on geopoliitiline. Kui USA on investeerimas miljardeid kaitsetehnoloogiasse ja Euroopa nõuab oma tehnoloogilisi lahendusi kaitsetööstusele, siis Eesti idufirmadel, kes asuvad NATO idatiival, kes mõistavad hübriidsõja loogikat ja kellel on tugev AI-võimekus, on unikaalne positsioon. Defensetech on Eestis kasvav valdkond, ja see ei ole juhuslik.

VabaMaa vaade. Eesti idufirmad on üks väheseid asju, milles me oleme reaalselt maailmaklassi liigas. See pole riigi teene, see on ettevõtjate, investorite, töötajate ja osalt ka õnne tulemus. Aga riigi roll pole nullne. Maksupoliitika, tööjõupoliitika, hariduspoliitika, e-riigi poliitika, need kõik mõjutavad, kas järgmine Wise või Bolt sünnib Tallinnas või sõidab lahkunule järele.

Küsimus, mida iga ettevõtluspoliitika väljatöötaja peaks esitama: kas meie otsused teevad Eestist atraktiivsema asukoha järgmise põlvkonna ettevõtjale, või nad teevad seda vähem atraktiivseks? Kui vastus on “vähem atraktiivseks”, siis tuleb ettepanek ümber teha.

Skype on läinud. Wise, Bolt, Veriff ja 1500 muud ettevõtet ei ole. Nendele ülesehitamine on töö, mis pole kunagi valmis.